varakristlik arhitektuur

Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel, tekkeaeg 1.saj, levis esialgu orjade seas. Jaotatakse kaheks perioodiks:

• 1-3 saj. – Kristlus oli põlu all, kristlasi hävitati ja kiusati, seetõttu ei saanud teha ka suuri ehitisi. Kohtumispaikadena kasutati katakombe – vanu linnade all asuvaid matusepaiku. Et kohtumispaik oleks äratuntav, maaliti seinadele märke ning kasutati sümboleid, millest ainult kristlased aru said. Skulptuurid olid lähedased antiikskulptuurile. Hiljem, kui kristlus hakkas levima ka ülikute hulgas, hakati kogunema ka nende aatrium-tüüpi majades. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puidust või elevandiluust nikerdatud kaaned.
• 4-6 saj. – Aastal 313 kuulutati kristlus ametlikuks, kuid inimese ja jumala vahele tekkis vaheaste (preestrite jne. näol).  Inimene pidi nüüd alluma lisaks jumalale ka vahekihtidele, võimu teostamiseks kasutati religiooni.

Sai alguse kirikuarhitektuur ehk sakraalarhitektuur. Algul kirikuna koosolekumajad. Esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. 

Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad.

Basiilika tugisüsteem

Basiilika tugisüsteem:
1. tugikaared
2. fiaal
3. tugipiilar
4. külglööv
5. piilar
6. Kesklööv

---

Basiilika põhiplaan

Basiilika põhiplaan:
1. koor
2. transeptid
3. kabelitepärg
4. kooriümbriskäik
5. apsiid
6. nelitis
7. läänetornid
8. kesklööv
9. külglöövid

---

Esimesed kirikud: Püha Peetri kirik (seal asub ka esimese paavsti haud).

Püha Peetri katedraal
Constantinus Suur lasi püstitada Püha Peetri basiilika Rooma 324. aastal. Lagunenud kujul säilis vana pühakoda paavst Julius II valitsusajani. Julius II otsustas pühakoja taastada. 1100 aasta vanuse Rooma Peetri basiilika ümberehitamine toimus aastatel 1506 - 1626.
Paavst Julius II poolt tellitud kiriku juures leidis tööd ka Raffael. Raffaeli joonestatud katedraali eskiis on teadaolevalt vanim arhitektuurne projektjoonis, sellist kolmevaatelist esitusviisi kasutatakse tänini.

Fresco näitab läbilõiget Püha Peetruse basiilikast, nii nägi see välja 4. sajandil

19.saj. joonistus St. Peter's Basilica`st nagu see arvati välja näinud olevat 1450, vasakul näha Vatikani obelisk

Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad.
Santa Maria Maggiore, (432-440) Roomas – üks paremini säilinuid.

Santa Maria Maggiore

Peale basiilika veel ka kodakirik (nagu küün) - kirikuehitise tüüp, mille kesklööv ja külglööv on ühekõrgused ja omavad ühist katust, kesklööv saab valguse külglöövide aknaist. Kodakirikud on kas kahe-, kolme- või viielöövilised, transept enamasti puudub.

Kolmelöövilise kodakiriku ristlõige

Tsentraalehitised - selle põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on nt ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised.
Ka kaheksatahulisi hooneid tehti (oktogoonid):

Aerofoto väljakaevamistelt Capernaumist, kaheksatahulise kiriku varemed, 5.saj. lõpp