Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal Gootika oli algselt halvustav sõna, mille võtsid kasutusele XV saj. renessanssiaegsed humanistid, kes pidasid keskaja arhitektuuri selle germaani päritolu tõttu barbaarseks ja täiesti ebakristlikuks. pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kirikukoor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13.sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300.
Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi:
· varagootikat (u 1140–1200)
· kõrggootikat (u 1200–1350)
· hilisgootikat (u 1350–1525).
Ehkki gootika traditsiooniliseks kaubamärgiks peetakse teravkaart, oli seda kasutatud juba romaani võlvides. Teravkaared avaldasid seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Teravkaare rakendamine võimaldas niisiis ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Romaani stiili ja selle arhitektuurilise järglase vahele tõmbab piiri üks olulisem, ehkki vähem silmatorkavam nihe. Kõigepealt kasvas arusaam üksikisiku tähtsusest. Kuningate ja pühakute nagu ka Kristuse kujud olid idealiseeritud, romaani kirikute portaalid olid neist tulvil. Kuid, äkki, 1050.a. paiku, muutusid kuningate ja pühakute kujud ideaaltüüpidest tõelisteks inimesteks.
Suurte keskaegsete gooti katedraalide arhitektuur on Euroopa tsivilisatsiooni uhkusi. Selles püüti tõsta igapäevaelu taevasse, Jumala palge ette:kasutati kõige kõrgemaid kivivõlve, torne ja tornikiivreid, mida tolleaaegne tehnoloogia võimaldas. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal veriste ristisõdade ajal, kuid süngest algusest hoolimata viis see mitmete kõigi aegade suurejoonelisemate ja julgemate ehitiste sünnini.
Gooti kirik ei näi olevat tahutud ühest kaljust, skulptuuridega, mis väljendavad selle kõigutamatu veendumuse tugevust; gooti kirik kasvab seestpoolt väljapoole,selle sambad, roided ja võlvid on nagu skelett, mis ootab elustamist ülevalt langeva valguse poolt. Gooti ehitis on põhiolemuselt põimuvate joonte võrgustik, taevasse pürgivatest roietest ja võlvidest kootud võrk, mitte kujundatud arvukatest toekatest maadligi massidest.
Gooti arhitektuuris pidi hoone mõjuma nii kergena kui võimalik. Pitsilised tornitipud, akendena mõjuvad ehisraamistikuga kiviseinad ja portaalide skulptuurfiguurid olid nii õhulised kui võimalik, et jätta võimalikult palju ruumi avaratele klaaspindadele, kus sinise taeva taustal paistsid lood pühakust.
Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik – tugipiidad ja tugi- kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas – fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik. Teatavat osa välisarhitektuuris etendasid ka tugevad simsid ja balustraad katuse ääres.
Romaani ajastul kerkis nelitise kohal tihti tugev nelitistorn. Gooti ajastul leidub seda Normandia ja Inglise katedraalides; mujal kerkib selle kohal väike, elegantne haritorn.
Kõrggooti stiili tuumaks on tugikaar, see vahend võimaldas keskaegsetel kiviraiduritel raskuse katedraali seintest eemale kanda; mida kõrgemad olid seinad, seda suurem oli dekoreeritud tugede sille. Tugikaarte abil said katedraaliehitajad konstrueerida sensatsiooniliselt kõrgeid ja üha keerukamaid kivivõlve ning luua suuremaid aknaid, muutudes uue vahendi kasutamisel järjest meisterlikumaks. Järk-järgult hakkasid aknad seintest eeskuju võtma , nagu Chartres’i katedraali puhul. Need tugikaartega kirikud täis värvilist klaasi, mis jutustas lugusid Vanast Testamendist ning Kristuse, tema apostlite, pühakute ja märtrite elust, olid keskajal sama väärtusega kui praegu kino ja televisioon.
Kui prantslased pürgisid kõrgustesse oma võlvidega, siis inglased ja sakslased võistlesid kõrgeima torni ehitamises. Salisbury katedraali tornikiivri kõrgus on 123m, aga Ulmi Minsteri torn aga, mis ehitati alles 1890 keskaegse arhitekti Matthäus Böblingeri originaaljooniste järgi, kerkib 160m kõrgusele.
Romaani ajastul kerkis nelitise kohal tihti tugev nelitistorn. Gooti ajastul leidub seda Normandia ja Inglise katedraalides; mujal kerkib selle kohal väike, elegantne haritorn.
Kõrggooti stiili tuumaks on tugikaar, see vahend võimaldas keskaegsetel kiviraiduritel raskuse katedraali seintest eemale kanda; mida kõrgemad olid seinad, seda suurem oli dekoreeritud tugede sille. Tugikaarte abil said katedraaliehitajad konstrueerida sensatsiooniliselt kõrgeid ja üha keerukamaid kivivõlve ning luua suuremaid aknaid, muutudes uue vahendi kasutamisel järjest meisterlikumaks. Järk-järgult hakkasid aknad seintest eeskuju võtma , nagu Chartres’i katedraali puhul. Need tugikaartega kirikud täis värvilist klaasi, mis jutustas lugusid Vanast Testamendist ning Kristuse, tema apostlite, pühakute ja märtrite elust, olid keskajal sama väärtusega kui praegu kino ja televisioon.
Kui prantslased pürgisid kõrgustesse oma võlvidega, siis inglased ja sakslased võistlesid kõrgeima torni ehitamises. Salisbury katedraali tornikiivri kõrgus on 123m, aga Ulmi Minsteri torn aga, mis ehitati alles 1890 keskaegse arhitekti Matthäus Böblingeri originaaljooniste järgi, kerkib 160m kõrgusele.
Gooti katedraalide ja kirikute imede hulka kuuluvad grotesksed katusefiguurid, mida nimetatakse gorgodeks. Mõned neist on veesülitid, mõnedel aga on heraldiline tähendus, samuti võib kohata tiibade ja kihvadega metsloomi, kelle ülesandeks on kurjad vaimud eemale peletada. Gorgosid on ka näha Tallinna Raekoja küljes kui draakonipeadena.
Saint-Denis’ klooster on esimene gooti stiilis ehitatud kirik, kuhu on maetud suurem osa prantsuse kuningaid alates 10.saj. kuni 18.saj. lõpuni. 1837.aastal lõi välk põhja torni (86 m pikk) ning kahjustus oli märkimisväärne. Kolm aastat hiljem kahjustas suur torm jälle põhja torni ning arhitekt lammutas algselt osadeks tornitipu, seejärel juba ülejäänud torni osa. 2013.aastal võeti otsus vastu, et põhja torn restaureeritakse. Ehitus algab 2015.
Rootsi Linköpingi linn sai 12.saj. piiskopi residentsiks, seega alustati otsekohe väärika katedraali ehitamisega. Tulemuseks oli kodakirik, mille torn on 107 meetri kõrgune. Hoone ise on 107 meetrit pikk.
Salisbury katedraal on ehitatud aastatel 1220-1258 varainglise gooti stiilis. Selle katedraali torn on 123 m kõrgune – kõrgeim kirikuhoone Inglismaal - ning hoone on ühtlasi ainus keskaegne katedraal, mis on algusest lõpuni ehitatud ühes stiilis. Kuigi kirikutorn on katedraali üks võimsamaid vaatamisväärsusi, on kogu torni raskus (6500 tonni) olnud problemaatline. Ilma arvukatele tugipiilaritele, tugivõlvidele, rauast ankrutele (anchor irons) oleks torn kokku varisenud. Suuremad tugipiilarid painduvad raskusest tingitud pingele sissepoole.
Poola Kolobrzegi Jumalaema Taevaminemise katedraal. Esialgselt kolmelöövillisele telliskirikule ehitati pärast 1350.aastat juurde kaks löövi kummalegi poole pikihoonet ning ehitis kaeti kogu laiuses sadulkatusega. Kuna läänekülje nurgatornid ulatuvad vaid katuseharjani, sarnaneb kiriku läänefassaad romaani stiilis hoonetele.
Inglismaal Stoke’sis asuv Püha Nectani kirik on ehitatud u 1360.aastal hilisgooti stiilis.Kirik on ehitatud 12.sajandist pärineva pühakoja varemetele, torn ehitati u 60 aastat hiljem. Torn on 39 meetrit kõrge ning on nelja-astmeline. Meremehed kasutasid kirikut mitu sajandit kaldaorientiirina.
Saksamaal Stralsundi Maarja kirik ehitati oma algses vormis ja gooti stiilis enne 1298. aastat. Oma 96 m pikkuse kesklööviga on Maarja kirik üks suurimaid tellisehitisi. Kolmelöövilise basiilika torn ei ole kirikust kuigi palju kõrgem- selle kõrgus on 104 m. Aastatel 1546 kuni 1647 oli kirik kõige kõrgem hoone maailmas – torn oli 151 meetrit kõrge. Kellatorn varises kokku 1382 ning ehitati taas 1478.aastal. Kirikutorn kukkus uuesti 1495.aastal ning ehitati seejärel uuesti kõrgemana. 1647.aastal lõi välk torni ning kodanike meelehärmiks varises torn kokku. Uuem torn – baroki stiilis kuppel- sai valmis 1708.aastal.
Wolframs-Eschenbachi Jumalaema katedraal Saksamaal ehitati 13.saj-15.saj. Kiriku pilgupüüdjaks on kirikutorn, mille kiiver on kaetud fajansskividega. Lisaks mustritele on seal ka vapid peal.Gooti kodakirik kerkis sammhaavall, sedamööda lammutati kiriku eelkäija. Pärast barokkstiilis ümberehitusi alates 1713.aastast taastati kolmelöövilise pikihoone gooti kujundus.
Viini Püha Stephen katedraali esialgne ehitis ehitati aastast 1137 kuni 1160 romaani stiilis; rekonstrueerimine ja hoone edasiarendamine kestis kuni 1511 juba gooti stiilis. Katedraali lõunatorn on 136 meetrit kõrge. Selle ehitus kestis 65 aastat, alates 1368 kuni 1433. Torni kasutati lahingute ajal peamise vaatlus-ja komandopunktina. Tornis asus isegi korter vahimeestele, kes kuni 1955.aastani viibisid öösiti tornis ning lasksid kella kui märkasid linnas tulekahjut.
Põhjatorn pidi algselt imiteerima lõunatorni, kuid see osutus oma disaini poolest liiga ambitsioonikaks ning ehitamine peatati 1511.aastal. Lõpetamata tornile pandi 1578.aastal "veetorni tipp". Põhjatorni kõrgus on 68 meetrit, peaaegu rohkem kui pool lõunatorni kõrgust.
Püha Stepheni katedraali uhkus on selle külluslikult kaunistatud ja mustriline katus, mis on 111 meetrit pikk ning kaetud 230 000 glasuuritud plaatidega. Katuse lõunapoolsel osal on näha kahe peaga kotka mosaiiki, mis oli Habsburgi dünastia sümbol. Põhjapoolsel osal on näha Viini linnavappi ning Austria Vabariigi vappi.
Põhjatorn pidi algselt imiteerima lõunatorni, kuid see osutus oma disaini poolest liiga ambitsioonikaks ning ehitamine peatati 1511.aastal. Lõpetamata tornile pandi 1578.aastal "veetorni tipp". Põhjatorni kõrgus on 68 meetrit, peaaegu rohkem kui pool lõunatorni kõrgust.
Püha Stepheni katedraali uhkus on selle külluslikult kaunistatud ja mustriline katus, mis on 111 meetrit pikk ning kaetud 230 000 glasuuritud plaatidega. Katuse lõunapoolsel osal on näha kahe peaga kotka mosaiiki, mis oli Habsburgi dünastia sümbol. Põhjapoolsel osal on näha Viini linnavappi ning Austria Vabariigi vappi.