Kirik hakkas oma mõjuvõimu tugevdamiseks ja rahva alandlikkuses hoidmiseks uusi pühakodasid ehitama.
Tolleaegsed ehitusmeistrid oskasid kaarte ja võlvide ladumist nagu vanad roomlasedki, kuid nad arendasid välja täiesti omanäolise ehitusstiili, mida me kutsume romaani stiiliks.
Romaani stiili põhitunnusaks on ümarkaar. See tähendab, et akende ja uste avad on kaarekujulised. Lage katab silindervõlv.
Kirikud ehitati endiselt basiilikad, kuid ehitist täiendati tornidega. Kaks torni asusid läänefassadil kummalgi pool portaali ja üks piki- ja põikihoone ristumis- ehk nelitise kohal.
Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda.
Üldmõisted
transept--kiriku ristihoone, eendub romaani kirikutel pikihoonest tavaliselt hoopis rohkem, kui varakristlikus arhitektuuris
nelitis--transepti ja pikihoone ristumiskohale tekib romaani kirikutes ühe- või mitmelööviline (sageli muust kirikust kõrgem) ruum. Seda nimetataksegi nelitiseks.
nelitistorn--nelitise kohal (n.ö. kiriku katusel) asuv torn, suurtel romaani kirikutel üldjuhul kõige võimsam torn.
NB! märkus: Erandina esineb kirikuid, millel on kaks transepti ja seega moodustub kaks nelitist.
kodakirik--löövid ühekõrgused või kesklööv ainult natuke kõrgem. Kesklöövi ülaosas ei ole aknaid. Kõik löövid ühise katuse all. Märksõna: Püha Stefanuse toomkirik Viinis.
Tornid asuvad romaani kirikul :
a)kahel pool fassaadi (“sisseminemise otsas”), moodustades koos vaheosaga läänepartii
b)võimas torn asub nelitise kohal (vt. nelitistorn)
c)transepti otstes - transepti põhja- ja lõunaseina vastas
d)nurkades, mille moodustavad koor ja transept
e)kui läänes on koor apsiidiga on ka selle peal sageli lisatorn
f) siia- sinna võidi paigutada väikesi trepitorne
kokku võis mõnel katedraalil olla üle kümne torni.
Romaani arhitektuuri äratundmise üldtunnused (naiivtasandil):
a) ümarkaarsed vormid
b) paksud müürid
c) raskepärasus, kõik ehitised on kindlusesarnased - endassetõmbunud ja suletud
PRANTSUSMAA
Lõuna- Prantsusmaa. Kodakirikud. Tugev antiigi mõju.
St. Trophime'i kirik on roomakatoliku kirik ja endine katedraal, ehitati aastatel 12.-15. sajandil Arles` linna, Bouches-du-Rhône departemangu Lõuna-Prantsusmaal. Kuulsad on läänefassaadi skulptuurid. Kirik on hea näide romaani arhitektuurist.
Tolleaegsed ehitusmeistrid oskasid kaarte ja võlvide ladumist nagu vanad roomlasedki, kuid nad arendasid välja täiesti omanäolise ehitusstiili, mida me kutsume romaani stiiliks.
Romaani stiili põhitunnusaks on ümarkaar. See tähendab, et akende ja uste avad on kaarekujulised. Lage katab silindervõlv.
Kirikud ehitati endiselt basiilikad, kuid ehitist täiendati tornidega. Kaks torni asusid läänefassadil kummalgi pool portaali ja üks piki- ja põikihoone ristumis- ehk nelitise kohal.
Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda.
Üldmõisted
transept--kiriku ristihoone, eendub romaani kirikutel pikihoonest tavaliselt hoopis rohkem, kui varakristlikus arhitektuuris
nelitis--transepti ja pikihoone ristumiskohale tekib romaani kirikutes ühe- või mitmelööviline (sageli muust kirikust kõrgem) ruum. Seda nimetataksegi nelitiseks.
nelitistorn--nelitise kohal (n.ö. kiriku katusel) asuv torn, suurtel romaani kirikutel üldjuhul kõige võimsam torn.
NB! märkus: Erandina esineb kirikuid, millel on kaks transepti ja seega moodustub kaks nelitist.
kodakirik--löövid ühekõrgused või kesklööv ainult natuke kõrgem. Kesklöövi ülaosas ei ole aknaid. Kõik löövid ühise katuse all. Märksõna: Püha Stefanuse toomkirik Viinis.
Tornid asuvad romaani kirikul :
a)kahel pool fassaadi (“sisseminemise otsas”), moodustades koos vaheosaga läänepartii
b)võimas torn asub nelitise kohal (vt. nelitistorn)
c)transepti otstes - transepti põhja- ja lõunaseina vastas
d)nurkades, mille moodustavad koor ja transept
e)kui läänes on koor apsiidiga on ka selle peal sageli lisatorn
f) siia- sinna võidi paigutada väikesi trepitorne
kokku võis mõnel katedraalil olla üle kümne torni.
Romaani arhitektuuri äratundmise üldtunnused (naiivtasandil):
a) ümarkaarsed vormid
b) paksud müürid
c) raskepärasus, kõik ehitised on kindlusesarnased - endassetõmbunud ja suletud
PRANTSUSMAA
Lõuna- Prantsusmaa. Kodakirikud. Tugev antiigi mõju.
St. Trophime'i kirik on roomakatoliku kirik ja endine katedraal, ehitati aastatel 12.-15. sajandil Arles` linna, Bouches-du-Rhône departemangu Lõuna-Prantsusmaal. Kuulsad on läänefassaadi skulptuurid. Kirik on hea näide romaani arhitektuurist.
St. Trophime kiriku kellatorn (12.saj)
Saint-Gilles` benediktiini klooster asutati 7. sajandil ja nimetati erak Saint Giles (Saint Gilles) järgi. Käesolev kirik ehitati 12. sajandil, kui kloostrikirik. Prantsuse ususõdade ajal, protestandid (hugenotid) kaitsesid end kloostris, mis sai selle tõttu tugevalt kahjustada. See taastati 17. sajandil, kuid sai taas kannatada Prantsuse Revolutsiooni ajal.
Saint-Gilles` kellatorn
Kagu- Prantsusmaa. Monumentaalsed kindluskirikud. Arhailised vormid.
Adge’i katedraali praegune hoone ehitati 12. Sajandil ning asendati karolingi kirikuga 9. sajandil, mis seisis 5. sajandi Rooma kiriku vundamendil, see oli endine Diana tempel. Katedraal on tähelepanuväärne - ehitatatud mustast basaldist, mis on pärit lähedalasuvatest vulkaanilise Mont St Loup karjääridest. Hoone on väga tugev ja oli mõeldud selleks, et teenida nii linnusena kui ka kirikuna: seinad on 2 - 3 meetri paksused ja kandiline torn on 35 meetrit kõrge, võib olla ka vangitorn.
Adge’i katedraali praegune hoone ehitati 12. Sajandil ning asendati karolingi kirikuga 9. sajandil, mis seisis 5. sajandi Rooma kiriku vundamendil, see oli endine Diana tempel. Katedraal on tähelepanuväärne - ehitatatud mustast basaldist, mis on pärit lähedalasuvatest vulkaanilise Mont St Loup karjääridest. Hoone on väga tugev ja oli mõeldud selleks, et teenida nii linnusena kui ka kirikuna: seinad on 2 - 3 meetri paksused ja kandiline torn on 35 meetrit kõrge, võib olla ka vangitorn.
 Adge’i katedraali torn | Adge`i katedraali torn teisest küljest |
Saintes-Maries-de-la-Mer kirik
Kirikutornid on nähtavad kuni 10 km kaugusele sisemaale. See on tõeline linnus moodustades ühe sirge, ilustamata pikihoone, mis on 15,24m kõrge.
Saintes-Maries-de-la-Mer
Saintes-Maries-de-la-Mer kiriku kellatorn
Lääne-Prantsusmaa. Avarad kuppelkirikud (tegelikult kuppelvõlvid - keskaeg ei tee päriskupleid).
St. Front's Cathedral (asub Perigueux’s), alustati 11.saj. algul, valmis 1147. 5-kuppelkirik. Väliselt 19. saj. ümberehitus, sisemuses aga ruumimõju säilnud. Annab eeskuju Pariisi Sacre-Coeur’i kiriku jaoks. Tuntavad Bütsantsi mõjud.
St. Front's Cathedral (asub Perigueux’s), alustati 11.saj. algul, valmis 1147. 5-kuppelkirik. Väliselt 19. saj. ümberehitus, sisemuses aga ruumimõju säilnud. Annab eeskuju Pariisi Sacre-Coeur’i kiriku jaoks. Tuntavad Bütsantsi mõjud.
St. Front's katedraal
St. Front's Cathedral`i selgesti eraldatavad suured munajad idamaiselt mõjuvad kuplid
Notre-Dame-la-Grande (asub Poitiers’ s).
Rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Ei ole kuppelkirik, kuigi asub selles piirkonnas, kus levivad domikaalvõlvidega kirikud. Kõige ilusam romaani skulptuuride kogum, mis maailmas üldse olemas. Selle eeskujul ka mujal Euroopas hakkavad levima fassaadi skulpturaalsed kaunistused.
 Notre-Dame la Grande: kaks väikest stiilset fassaaditorni |  Kellatorn |
Toulouse.
Saint-Sernini kirik - 11.saj.lõpp, basiilika.
Imposantne idaosa: nelitistorn hästi kõrge ja uhkete galeriidega kujundatud, väga ilus kabelitepärg. Mõjutab tugevasti hilisemaid kirikuid.
Saint-Sernini kirik - 11.saj.lõpp, basiilika.
Imposantne idaosa: nelitistorn hästi kõrge ja uhkete galeriidega kujundatud, väga ilus kabelitepärg. Mõjutab tugevasti hilisemaid kirikuid.
St. Sernin nelitistorn
Cluny kompleks.
Cluny klooster - 10,11.saj. suure usulis-poliitilise liikumise keskus.
a) esimene oluline on Cluny kloostri teine kirik (Cluny II) (esimesest pole midagi teada). Tuntud ainult kirjeldus, ehitati abt Mayeul’i (Majolus) ajal, õnnistati 981.aastal. Siit hakkasid üle Euroopa levima eriti võimsad fassaadi kujundused.
b) teine kirik lammutati, asemele ehitati Cluny kolmas kloostrikirik (Cluny III) (1085, õnnistatud 1130).
Väga võimas 5-lööviline basiilika, 3-lööviline eeskirik, fassaaditornid, 2 transepti, uhke kabelitepärg. Hävis suuremalt jaolt Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Lisaks hilisemad ümberehitused varemete peale. Tuntud joonistuste ja arheoloogilise materjali põhjal. Suur mõju edaspidisele arhitektuurile.
Cluny klooster - 10,11.saj. suure usulis-poliitilise liikumise keskus.
a) esimene oluline on Cluny kloostri teine kirik (Cluny II) (esimesest pole midagi teada). Tuntud ainult kirjeldus, ehitati abt Mayeul’i (Majolus) ajal, õnnistati 981.aastal. Siit hakkasid üle Euroopa levima eriti võimsad fassaadi kujundused.
b) teine kirik lammutati, asemele ehitati Cluny kolmas kloostrikirik (Cluny III) (1085, õnnistatud 1130).
Väga võimas 5-lööviline basiilika, 3-lööviline eeskirik, fassaaditornid, 2 transepti, uhke kabelitepärg. Hävis suuremalt jaolt Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Lisaks hilisemad ümberehitused varemete peale. Tuntud joonistuste ja arheoloogilise materjali põhjal. Suur mõju edaspidisele arhitektuurile.
 Cluny III, rekonstruktsioon | Cluny klooster |
Pariis.
Saint-Germain-des-Pres (asub Ladina kvartali lähistel). 10- 12 saj. Pariisi vanim kirik, hiljem küll tugevad ümberehitused, kuid üldmulje säilinud.
Tänapäeval selle kiriku ümbruses palju tänavakunstnikke, veiderdajaid, tuleneelajaid, tänavamoosekante jne. Ka levinud kohtumispaik noorte seas.
Saint-Germain-des-Pres (asub Ladina kvartali lähistel). 10- 12 saj. Pariisi vanim kirik, hiljem küll tugevad ümberehitused, kuid üldmulje säilinud.
Tänapäeval selle kiriku ümbruses palju tänavakunstnikke, veiderdajaid, tuleneelajaid, tänavamoosekante jne. Ka levinud kohtumispaik noorte seas.
Saint-Germain-des-Pres üks domineeriv keskne fassaaditorn
Normandia.
Peamiselt 3-löövilised basiilikad, kesklööv puulaega, ainult külglöövid võlvidega, tugevasti eenduv transept, kabelitepärg esineb harva. Lääneotsas võimsad monumentaalsed tornid, mis ei ole romaani ajastul Prantsmaa kirikutes väga sage.
Sainte-Trinite (Caenis). Sees William Vallutaja haud. Kaks väga võimsat juba pisut gootilike elementidega fassaaditorni, mõlemast viivad uksed vahekäiku.
Peamiselt 3-löövilised basiilikad, kesklööv puulaega, ainult külglöövid võlvidega, tugevasti eenduv transept, kabelitepärg esineb harva. Lääneotsas võimsad monumentaalsed tornid, mis ei ole romaani ajastul Prantsmaa kirikutes väga sage.
Sainte-Trinite (Caenis). Sees William Vallutaja haud. Kaks väga võimsat juba pisut gootilike elementidega fassaaditorni, mõlemast viivad uksed vahekäiku.
Sainte-Trinite
Surnute laternad - seest õõnsad tornjad ehitised kalmistutel, aknaavadega ülemises otsas, meenutavad hästi kõrget üksikut kirikusammast. Kindlatel päevadel vinnati üles avade juurde põlevad laternad. Ainult osa neist on säilinud: tuntumad asuvad Cellefrouin (Charente), Ciron (Indre) ja Antigny (Vienne).
Surnute latern, Sarlat-la-Caneda (Dordogne, Prantsusmaa)
ITAALIA
Torne suhteliselt vähe, iseloomulik on kampaniil (it. campanile), kirikuhoonest eraldi seisev kellatorn. Kampaniilid on levinud peamiselt Itaalias alates 6. saj-st barokini. Kampaniilid on tavaliselt ruudukujulise põhiplaaniga, eksterjööris (välisilmes) rõhutatud horisontaalliigendusega (galeriid, karniisid), ülaosas kellaavadega. Kuulsaimad on Pisa toomkiriku viltune kampaniil ja Firenze toomkiriku kampaniil.
Lombardia.
Suured lameda laega kirikud. Alates 12.saj. lõpust hakatakse võlvima.
Modena toomkirik (alust. 1099, 12.saj.võlvitud).
Torne suhteliselt vähe, iseloomulik on kampaniil (it. campanile), kirikuhoonest eraldi seisev kellatorn. Kampaniilid on levinud peamiselt Itaalias alates 6. saj-st barokini. Kampaniilid on tavaliselt ruudukujulise põhiplaaniga, eksterjööris (välisilmes) rõhutatud horisontaalliigendusega (galeriid, karniisid), ülaosas kellaavadega. Kuulsaimad on Pisa toomkiriku viltune kampaniil ja Firenze toomkiriku kampaniil.
Lombardia.
Suured lameda laega kirikud. Alates 12.saj. lõpust hakatakse võlvima.
Modena toomkirik (alust. 1099, 12.saj.võlvitud).
 |  Modena |
Pisa toomkirik - alust.1063, fassaad lõpetatud 12.saj. Avar 5-lööviline basiilika, kesklööv võlvideta, tugevasti eenduv 3-lööviline transept. On empoorid, tugevad antiigi mõjud, välisseintes valge ja tumeroheline marmor. Fassaad hiljem taastatud, kuid sarnaneb algkujule. Nelitise kohal elliptiline kuppel. Sisekujuduses leidub kuulsaid ja uhkeid detaile.
Pisa toomkirik: näha kuppel nelitise kohal
Pisa kellatorn ehk kampaniil - alust.1147, vajus algusest peale viltu—vundamendi all liikuv liiv, vundament üldse vilets. Peale kolme korruse valmimist ehitus katkestati, kuid hiljem ehitati ikkagi valmis. Seal on 294 trepiastet. Kõrgus ca 57 meetrit.
Hiljem on vajunud aina rohkem viltu, kuni lõpuks saavutas tänapäeva olukorra—nüüd suured päästeaktsioonid, ühe seina äärde olid laotud metallplokid vundamendi tasakaalustamiseks jne. Viimastel aastatel püütud trossidega vajumist peatada ja tõmmatud püstisemaks.
Üldiselt lõpetati 1275. Lõplikult sai praeguse kuju 1350. Torni küljed kujundatud samasuguste galeriidega nagu kiriku fassaadki. 6 korrust. Tornis võimas kellamäng. Enam neid kelli ei helistata, sest vibratsioon võib suurendada vajumist. Ka turistidele on torn ikka veel suletud (kevad 2001). Galileo olevat teinud siin vabalangemise katseid.
Hiljem on vajunud aina rohkem viltu, kuni lõpuks saavutas tänapäeva olukorra—nüüd suured päästeaktsioonid, ühe seina äärde olid laotud metallplokid vundamendi tasakaalustamiseks jne. Viimastel aastatel püütud trossidega vajumist peatada ja tõmmatud püstisemaks.
Üldiselt lõpetati 1275. Lõplikult sai praeguse kuju 1350. Torni küljed kujundatud samasuguste galeriidega nagu kiriku fassaadki. 6 korrust. Tornis võimas kellamäng. Enam neid kelli ei helistata, sest vibratsioon võib suurendada vajumist. Ka turistidele on torn ikka veel suletud (kevad 2001). Galileo olevat teinud siin vabalangemise katseid.
Pisa viltune torn
Pisa baptisteerium -1153 (alust.) Mõeldud kaheksanurkse ehitisena, aga kujunenud hiljem praktiliselt täiesti ümmarguseks. Ülemine osa hoonest on juba gooti ajastul kujundatud. Kuplitaoline katus lisati 1358. Hoone sisemuses leidub võluvaid renessanslikke detaile.
Suurim baptisteerium Itaalias, see on 54,86 m kõrge, ümbermõõt 107,24 m.
Suurim baptisteerium Itaalias, see on 54,86 m kõrge, ümbermõõt 107,24 m.
Pisa baptisteerium
Sitsiilia.
Stiilide segu: bütsantsi, araabia ja (al.11.saj.) normanni mõju. Ühes- ja sellessamas ehitises täiesti erinevad elemendid.
Monreale’i toomkirik (1173- 1182) Palermo lähedal. Antiik + Araabia + Bütsants
Stiilide segu: bütsantsi, araabia ja (al.11.saj.) normanni mõju. Ühes- ja sellessamas ehitises täiesti erinevad elemendid.
Monreale’i toomkirik (1173- 1182) Palermo lähedal. Antiik + Araabia + Bütsants
 Monreale |  Monreale |
SAKSAMAA
Saksamaal kestis romaani stiil võrreldes teiste maadega kauem, see periood oli saksa kunsti suur õitsenguaeg.
Iseloomulik – väga suur tornidearmastus, arvukad tornid on sageli erineva kõrgusega, kirikud mõjuvad raskepäraselt. Mõnikord omane:
- 2 transepti
- 2 nelitist (torni)
- 2 koori
Palju tippehitisi, üldiselt lihtne, massiivne, raskepärane stiil. Üsna ühtne kogu Saksa territooriumil, suuremad saavutused Kesk- ja Lõuna- Saksamaal.
Vararomaani ajastu.
10.saj., 11.saj.esimene pool. Veel palju karolingide kunsti mõjusid.
Sankt Michaeli kirik - pärineb 11.saj. algusest, asub Hildesheimis. Kaks koori ja kaks transepti, võis kasutada ka kindluskirikuna, sisekujunduses esineb Lombardiast laenatud toevaheldust. On saanud kannatada ja alles hiljuti lõpuni taastatud.
Saksamaal kestis romaani stiil võrreldes teiste maadega kauem, see periood oli saksa kunsti suur õitsenguaeg.
Iseloomulik – väga suur tornidearmastus, arvukad tornid on sageli erineva kõrgusega, kirikud mõjuvad raskepäraselt. Mõnikord omane:
- 2 transepti
- 2 nelitist (torni)
- 2 koori
Palju tippehitisi, üldiselt lihtne, massiivne, raskepärane stiil. Üsna ühtne kogu Saksa territooriumil, suuremad saavutused Kesk- ja Lõuna- Saksamaal.
Vararomaani ajastu.
10.saj., 11.saj.esimene pool. Veel palju karolingide kunsti mõjusid.
Sankt Michaeli kirik - pärineb 11.saj. algusest, asub Hildesheimis. Kaks koori ja kaks transepti, võis kasutada ka kindluskirikuna, sisekujunduses esineb Lombardiast laenatud toevaheldust. On saanud kannatada ja alles hiljuti lõpuni taastatud.
St. Michael's Kirik, u1700, gravüür vaskplaadil
Alates 11.saj. teisest poolest Prantsuse mõjud. Vahel juba loobutakse läänekoorist (aga esineb võimsatel kirikutel veel kaua), kaks monumentaalset fassaaditorni - Cluny kloostri eeskujul.
12.saj. uus prantsuse mõjude laine (Šveitsi ja Itaalia kaudu) - tuleb võlvimine, suured figuuririkkad portaalid jne.
Suured peakirikud, 11.saj. teisel poolel.
Laachi abtkonna kirik - Maria Laachi abtkonna- ja kloostrikirik. Esimene Saksamaa kirik, kus kesklööv kaetud võlvidega. Valmis üldjoontes 1156. Jätkatud natuke 13.sajandini. 6 torni, osa neist väga võimsad, veel on tunda karolingide ajastu mõjud—koor ka läänes ja selle ees veel teatav eesõu.
12.saj. uus prantsuse mõjude laine (Šveitsi ja Itaalia kaudu) - tuleb võlvimine, suured figuuririkkad portaalid jne.
Suured peakirikud, 11.saj. teisel poolel.
Laachi abtkonna kirik - Maria Laachi abtkonna- ja kloostrikirik. Esimene Saksamaa kirik, kus kesklööv kaetud võlvidega. Valmis üldjoontes 1156. Jätkatud natuke 13.sajandini. 6 torni, osa neist väga võimsad, veel on tunda karolingide ajastu mõjud—koor ka läänes ja selle ees veel teatav eesõu.
Laach - kahe ümmarguse torni keskel võimas kandiline torn
„Keisrikatedraalid“ (toomkirikud ehk piiskoplinna peakirikud):
- Mainz’i toomkirik
- Speyeri toomkirik
- Wormsi toomkirik
Mainzi toomkirik--11.saj. valmis, aga alates 1137 ümberehitus, mille käigus võlviti. Võlvimine on tehtud “seotud romaani süsteemis”—kõik traveed on ligikaudu kvadraatsed (ruutjad), iga kesklöövi travee kohta tuleb kaks külglöövi traveed. Külglöövid on kaks korda kitsamad kui kesklööv. Hiljem sama printsiibi järgi palju romaani kirikuid Saksamaal. Selles kirikus esineb läänekoor, keskaegne ilme kõige paremini säilinud idaosas ja sisearhitektuuris.
- Mainz’i toomkirik
- Speyeri toomkirik
- Wormsi toomkirik
Mainzi toomkirik--11.saj. valmis, aga alates 1137 ümberehitus, mille käigus võlviti. Võlvimine on tehtud “seotud romaani süsteemis”—kõik traveed on ligikaudu kvadraatsed (ruutjad), iga kesklöövi travee kohta tuleb kaks külglöövi traveed. Külglöövid on kaks korda kitsamad kui kesklööv. Hiljem sama printsiibi järgi palju romaani kirikuid Saksamaal. Selles kirikus esineb läänekoor, keskaegne ilme kõige paremini säilinud idaosas ja sisearhitektuuris.
Mainz - näha erakordselt võimas domineeriv nelitistorn ja kaks väiksemat detailirikast tornikest
Speyeri toomkirik - rajati 11.saj. Lõplikult valmis 12.saj. Hävis 17.saj. sõdades ja ehitati alles 19.saj. uuesti üles, kusjuures püüti anda esialgne ilme.
Speyer - vaade idast. Pikihoone, tornid ja kuplid on kaetud vasest katusega, mis on muutunud heleroheliseks. Kuna on kaks fassaaditorni ja apsiid on keskel, saab Mainziga segi ajada, seal aga on linnaväljak ümberringi.
Wormsi kirik - Reini-äärses paigas, tänapäeval on piiskoplik toomkirik, valmis 1181 Mainzi ja Speyeri eeskujul. Peaaegu täiesti säilitanud oma esialgse kuju. Arvukate tornide ja fassaadigaleriidega (viimased mõjuvad justkui sügavad varjud ja rõhutavad veelgi hoone massiivsust), tuntavad on Normandia ja Lombardia mõjud. Nagu muinasjutuloss, küllaltki sünge ja tume. Kirikul hästi näha kaks sarnase kujundusega otsa. Mõlemal poolel võimas keskne torn ja selle kõrval kaks peenemat, kuid kõrgemat fassaaditorni, mis on järgulised nagu laps oleks klotsidest ehitanud.
 Worms |  Worms, lõunakülg |
Üleminekustiil. 1180- 1250.
Toomkirik Limburgis Lahni ääres. Väliselt veel romaani, aga esineb gooti elemente.
Toomkirik Limburgis Lahni ääres. Väliselt veel romaani, aga esineb gooti elemente.
Limburg, toomkirik
Profaanehitised (sekulaararhitektuur)
Sekulariseerima – ilmalikustama.
Romaani ajastust ilmaliku arhitektuuri üldse vähe säilinud. Kõigist neist vaid mõned osad säilinud algsel kujul.
Wartburg--kõige uhkem lossidest, elas ka Martin Luther siin mõnda aega, kui oli juba lindpriiks kuulutatud. Tõlkis siin piiblit saksa keelde.
Sekulariseerima – ilmalikustama.
Romaani ajastust ilmaliku arhitektuuri üldse vähe säilinud. Kõigist neist vaid mõned osad säilinud algsel kujul.
Wartburg--kõige uhkem lossidest, elas ka Martin Luther siin mõnda aega, kui oli juba lindpriiks kuulutatud. Tõlkis siin piiblit saksa keelde.
 Wartburg |  Wartburg, lõunatorn |
INGLISMAA
1.tüüpi kirikud.
Ely katedraal—alust. 1090. 2 torni: 66m (läänetorn), 52m (latern).
1.tüüpi kirikud.
Ely katedraal—alust. 1090. 2 torni: 66m (läänetorn), 52m (latern).
Ely
2.tüüpi kirik.
Durham—1093, empooride või trifooriumikorrus palju madalam, kui külglööv selle all (nii nagu mandril tavaline). 3 torni: 66 m (kesktorn), 44 m (läänetornid).
Durham—1093, empooride või trifooriumikorrus palju madalam, kui külglööv selle all (nii nagu mandril tavaline). 3 torni: 66 m (kesktorn), 44 m (läänetornid).
Durham
HISPAANIA
Santiago de Compostella—sinna maetud Püha Ja(a)kobus, s.t. apostel Jakob vanem. Palverännakute paik.
Santiago de Compostella—sinna maetud Püha Ja(a)kobus, s.t. apostel Jakob vanem. Palverännakute paik.
 Santiago de Compostella |  Kellatorni tipp, kutsutakse da Trindade või Berenguela |
 Kellatornid |  Põhjapoolne torn ehk Tower da Carraca |
TAANI
Ribe toomkirik (Our Lady Maria Cathedral) – (1134-1162) ümberehitatud12.saj.algus. Erinevad arhitektuuristiilid. Tornides on 6 kella.
Ribe toomkirik (Our Lady Maria Cathedral) – (1134-1162) ümberehitatud12.saj.algus. Erinevad arhitektuuristiilid. Tornides on 6 kella.
Ribe
Telliskivikirikud.
Telliskivi laenatud Saksa aladelt, põhiplaanis aga prantsuse mõjud.
Soroe kirik.
Telliskivi laenatud Saksa aladelt, põhiplaanis aga prantsuse mõjud.
Soroe kirik.
Soroe
Ümarkirikud jm.tsentraalehitised.
Kalundborgi kirik—kreeka risti kujuline. Keskmise torni (Mary - Neitsi Maarja järgi) kõrgus 44m, neli seda ümbritsevat torni (St. Anne idas, St. Gertrude läänes, St. Mary Magdalene's lõunas ja St. Catherine põhjas) on 34m kõrged.
Kalundborgi kirik—kreeka risti kujuline. Keskmise torni (Mary - Neitsi Maarja järgi) kõrgus 44m, neli seda ümbritsevat torni (St. Anne idas, St. Gertrude läänes, St. Mary Magdalene's lõunas ja St. Catherine põhjas) on 34m kõrged.
Kalundborg
Ümarkirikud Bornholmi saarel, kellatorn ja kirik on eraldi — ka Rootsis sellised
NORRA
Trondheimi toomkirik
Trondheimi toomkirik
 Nidaros Catedral, läänefassaad |  Trondheimi Nidaros |
Puukirikud. Hoopis olulisemad kui kiviarhitektuur. Ehitatud peamiselt püstpalktehnikas, nimetused (tüübinimed) sageli püsttalade arvu järgi. Ruutja põhiplaaniga, sisekujunduses püüd imiteerida basiilikat. Üldiselt hästi kõrged hooned, mitmejärgulise välimusega, igal osal on iseseisev katus. Sageli kroonib kogu hoonet haritorn. Kasutatakse draakoni-sümboolikat (peletab kurje vaime). Uhked ornamentaalsed nikerdised. Ei kasutatud naelu, kinnitati tappidega. Norras puit ei mädane, sest puud kasvavad väga aeglaselt ja neis palkides on vähe säsipuitu.
Borgundi püstpalkkirik, 12.saj.
Borgundi püstpalkkirik, 12.saj.
Borgundi puukirik
ROOTSI
Puukirikud. Püstpalkehitised nagu Norraski.
Kivikirikud.
Lundi toomkirik - Lõuna- Rootsis (Skånes), rajati 1080. 12.saj.ümberehitus (Itaalia meister Donatius). Väga võimas krüpt, muidu ilus basiilika. Kooriosas esineb kääbusgalerii, kaarfriis ja petikkaared - Lombardia ja Lääne-Saksa mõjud. Hästi säilinud apsiid on kogu Skandinaavia romaani kunsti tippteos (õnnist. 1145). Tornidel kolm korrust, galeriid, masajad tornikiivrid.
Puukirikud. Püstpalkehitised nagu Norraski.
Kivikirikud.
Lundi toomkirik - Lõuna- Rootsis (Skånes), rajati 1080. 12.saj.ümberehitus (Itaalia meister Donatius). Väga võimas krüpt, muidu ilus basiilika. Kooriosas esineb kääbusgalerii, kaarfriis ja petikkaared - Lombardia ja Lääne-Saksa mõjud. Hästi säilinud apsiid on kogu Skandinaavia romaani kunsti tippteos (õnnist. 1145). Tornidel kolm korrust, galeriid, masajad tornikiivrid.
Lund`i katedraal
EESTI
Valjala Martini kirik on Valjalas Saare maakonnas.
See on vanim säilinud kivikirik Eestis. Asutati 1227.a. See on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Kirik on piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga. 1922.a. lõi äike kirikusse ja põletas torni barokkstiilis katuseosa.
Valjala Martini kirik on Valjalas Saare maakonnas.
See on vanim säilinud kivikirik Eestis. Asutati 1227.a. See on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Kirik on piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga. 1922.a. lõi äike kirikusse ja põletas torni barokkstiilis katuseosa.
Valjala kirik
RSS Feed
